Respiratoorse süsteemi hindamine
Kaebused
Hingamiselundite haigustega patsiendid võivad kaebata
valu rindkeres, köha, hingeldust, veriköha, palavikku, higistamist, üldseisundi
halvenemist.
Valu rindkeres (dolor) sagedamini tekkib pleura kahjustumisel (kuiv pleuriit) ja sellistel kopsuhaigustel, kus põletikuline protsess kaasab pleurat (kopsupõletik, vähk, tuberkuloos). Mõnikord diafragmaalse närvi (n.pherenicus) ärritamise pärast valu võib kiirguda õlga või kaela.
Köha (tussis)- on reflektoorne kaitsemehhanism. Tekkib tavaliselt sekreedi (röga) kogunemisel hingamisteedesse. Eristatakse kahte köha põhitüüpi:
Kuiv köha – tekkib bronhide limakesta paisumine ja paksu, vähesel määral erituva röga kogunemine (larüngiit, trahheiit, bronhiaalastma).
Lahtine köha (röga eritumisega) – bronhidesse on kogunenud vedel röga (kopsupõletik, krooniline bronhiit, bronhoektaatiline tõbi ).
Veriköha (haemaptoe) – tavaliselt esineb kopsutuberkuloosi puhul..
Hingeldus (dyspnoe) – tekib kopsualveoolide ventilatsiooni häiretel. Eristatakse kolm hingelduse tüüpi :
Inspiratoorne hingeldus - häiritud on sissehingamine (võõrkeha hingamisteedes, häälepaelte turse, kõri kitsenemine) .
Ekspiratoorne hingeldus - häiritud on väljahingamine (bronhiaalastma hoog, emfüseem).
Segahingeldus – häiritud nii sisse- kui väljahingamine (kopsupõletik, pleuriit, pneumotooraks, kopsuatelektaas ).
Valu rindkeres (dolor) sagedamini tekkib pleura kahjustumisel (kuiv pleuriit) ja sellistel kopsuhaigustel, kus põletikuline protsess kaasab pleurat (kopsupõletik, vähk, tuberkuloos). Mõnikord diafragmaalse närvi (n.pherenicus) ärritamise pärast valu võib kiirguda õlga või kaela.
Köha (tussis)- on reflektoorne kaitsemehhanism. Tekkib tavaliselt sekreedi (röga) kogunemisel hingamisteedesse. Eristatakse kahte köha põhitüüpi:
Kuiv köha – tekkib bronhide limakesta paisumine ja paksu, vähesel määral erituva röga kogunemine (larüngiit, trahheiit, bronhiaalastma).
Lahtine köha (röga eritumisega) – bronhidesse on kogunenud vedel röga (kopsupõletik, krooniline bronhiit, bronhoektaatiline tõbi ).
Veriköha (haemaptoe) – tavaliselt esineb kopsutuberkuloosi puhul..
Hingeldus (dyspnoe) – tekib kopsualveoolide ventilatsiooni häiretel. Eristatakse kolm hingelduse tüüpi :
Inspiratoorne hingeldus - häiritud on sissehingamine (võõrkeha hingamisteedes, häälepaelte turse, kõri kitsenemine) .
Ekspiratoorne hingeldus - häiritud on väljahingamine (bronhiaalastma hoog, emfüseem).
Segahingeldus – häiritud nii sisse- kui väljahingamine (kopsupõletik, pleuriit, pneumotooraks, kopsuatelektaas ).
Borg´i hingelduse skaala
Skaala, mis sõnaliselt kirjeldab hingelduse raskustaset vastavalt igale pallile.
Skaala oli välja töötatud Gunnar Borg´i poolt 1962 aastal füüsilise koormuse sooritamiseks vajaliku pingutuse subjektiivseks hindamiseks. 1982 aastal see oli modifitseeritud 12-palliliseks skaalaks hingelduse väljendumise hindamiseks. Patsient hindab oma hingelduse väljendumise taset enne ja pärast füüsilist koormust. vastavalt skaala kirjeldustele.
Skaala, mis sõnaliselt kirjeldab hingelduse raskustaset vastavalt igale pallile.
Skaala oli välja töötatud Gunnar Borg´i poolt 1962 aastal füüsilise koormuse sooritamiseks vajaliku pingutuse subjektiivseks hindamiseks. 1982 aastal see oli modifitseeritud 12-palliliseks skaalaks hingelduse väljendumise hindamiseks. Patsient hindab oma hingelduse väljendumise taset enne ja pärast füüsilist koormust. vastavalt skaala kirjeldustele.
Objektiivne uurimine
Vaatlusel pööratakse tähelepanu haige üldseisundile
ja tema kehaasendile. Nahk võib olla tsianootiline, kahvatu, kaetud
löövega. Võib esineda sundasendit. Kroonilistele põletikulistele protsessidele on iseloomulik „trummipulkade sümptom“.
Palaviku tõusmist ja ülemäärast higistamist esineb erinevatel kopsuhaigustel. Ööpäevane kehatemperatuuri kõikumine võib olla oluline (mädane pleuriit) ja mitteoluline(kopsutuberkuloos).
Rindkere vaatlus
Rindkere vaatlusel tehakse kindlaks rindkere vorm, sümmeetrilisus ja hingamisliigutuste sagedus.
Hingamistüübid
• Rinnahingamine - hingamisliigutused sooritatakse enamuses roietevaheliste lihaste arvel (naiselik hingamistüüp)
• Kõhuhingamine - hingamisliigutused sooritatakse enamuses diafragma arvel (mehelik hingamistüüp).
• Segatüüp - hingamisliigutused sooritatakse rindkere alumise osa ja kõhu ülemise osa arvel (eakad inimesed, emfüseem, pneumoskleroos).
NB! Abilihaste aktiivne kasutamine - on üks hingelduse objektiivsetest tunnustest.
Hingamise sagedus on tervel rahulolekul inimesel 14-20 hingamist minutis.
Välishingamise funktsiooni mõõtmiseks patsientidel vanusega üle 5 eluaasta kasutatakse:
• Spiromeetria - võimaldab mõõta forseeritud väljahingamise mahtu ühes sekundis ja forseeritud kopsude elumahtu.
• Pikfluomeetria – võimaldab mõõta väljahingamise tippkiirust.
Rindkere patoloogilised vormid
• Küfoskoliootiline (rühihäire) – viib kopsude ja rindkere elundite paiknemise muudatusele ning tekitab hingamise ja verevarustuse häireid.
• Lehterrind – kaasasündinud rinnaku arenemise anomaaliad.
• Vaadikujuline (emfüseemiline rindkere) - ülemäärane õhu sisaldus alveoolides.
• Pirnikujuline (paralüütiline) – sidekoe vohand kopsudes (kopsutuberkuloos).
Palaviku tõusmist ja ülemäärast higistamist esineb erinevatel kopsuhaigustel. Ööpäevane kehatemperatuuri kõikumine võib olla oluline (mädane pleuriit) ja mitteoluline(kopsutuberkuloos).
Rindkere vaatlus
Rindkere vaatlusel tehakse kindlaks rindkere vorm, sümmeetrilisus ja hingamisliigutuste sagedus.
Hingamistüübid
• Rinnahingamine - hingamisliigutused sooritatakse enamuses roietevaheliste lihaste arvel (naiselik hingamistüüp)
• Kõhuhingamine - hingamisliigutused sooritatakse enamuses diafragma arvel (mehelik hingamistüüp).
• Segatüüp - hingamisliigutused sooritatakse rindkere alumise osa ja kõhu ülemise osa arvel (eakad inimesed, emfüseem, pneumoskleroos).
NB! Abilihaste aktiivne kasutamine - on üks hingelduse objektiivsetest tunnustest.
Hingamise sagedus on tervel rahulolekul inimesel 14-20 hingamist minutis.
Välishingamise funktsiooni mõõtmiseks patsientidel vanusega üle 5 eluaasta kasutatakse:
• Spiromeetria - võimaldab mõõta forseeritud väljahingamise mahtu ühes sekundis ja forseeritud kopsude elumahtu.
• Pikfluomeetria – võimaldab mõõta väljahingamise tippkiirust.
Rindkere patoloogilised vormid
• Küfoskoliootiline (rühihäire) – viib kopsude ja rindkere elundite paiknemise muudatusele ning tekitab hingamise ja verevarustuse häireid.
• Lehterrind – kaasasündinud rinnaku arenemise anomaaliad.
• Vaadikujuline (emfüseemiline rindkere) - ülemäärane õhu sisaldus alveoolides.
• Pirnikujuline (paralüütiline) – sidekoe vohand kopsudes (kopsutuberkuloos).
Allikas: A.A.Шелагуров „ Пропедевтика внутренних болезней” Москва, Медицина 1975