Kehahoiu analüüs
Õige kehahoid
Õige kehaasendi puhul läbib vertikaaltelg kõrvanibu, kulgeb õla eest ja käelaba tagant üle puusaliigese põlvekedra eest või tagant (oleneb põlveliigese sirutusulatusest) ning lõpeb enam-vähem talla keskosas lateraalse peksi (malleolus) ees.
NB! Kontrolli nööriga, mille otsas on raskus.
Lülisamba kõverduste toime:
Kehaosade õige paiknemine – organite normaalne funktsioneerimine. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt talitleda. Oluline on lihaste tasakaalustatud arenemine.
Rüht - on kehahoid seismisel, istumisel, kõndimisel.
Õige kehahoid = keha raskuse paiknemine toetuspinnal.
Õige kehaasendi puhul läbib vertikaaltelg kõrvanibu, kulgeb õla eest ja käelaba tagant üle puusaliigese põlvekedra eest või tagant (oleneb põlveliigese sirutusulatusest) ning lõpeb enam-vähem talla keskosas lateraalse peksi (malleolus) ees.
NB! Kontrolli nööriga, mille otsas on raskus.
Lülisamba kõverduste toime:
- suureneb lülisamba vastupidavus ja vetruvus (põrutus ei kandu koljuni)
- kergendavad tasakaalu säilimist
- suurendavad rinna- ja vaagnaõõnte mahtu.
Kehaosade õige paiknemine – organite normaalne funktsioneerimine. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt talitleda. Oluline on lihaste tasakaalustatud arenemine.
Rüht - on kehahoid seismisel, istumisel, kõndimisel.
Õige kehahoid = keha raskuse paiknemine toetuspinnal.
Katse: seisa paljajalu ühel jalal, teine jalg täisnurkselt
põlvest kõverdatud (põlved koos ühel tasapinnal), käed vabalt all, vaade
silmade kõrgusel. Kui tunnetad tasakaalus püsimist sulge silmad. Püüa siesta
vähemalt 30-45 sek. Selles asendis hakkad tunnetama kolme jalatallapunkti,
mille vahel keha nagu otsiks toetuspinnal tasakaalu. Tee sama ka teisel jalal.
Jalatallal on 3 toetuspunkti: 1 ja 5 pöialuu pähik – ristivõlv; kandluu köbruke – mediaalne ja lateraalne pikivõlv. Raskuse jagunemine punktide vahel on 2:1:3 (1 pöialuu: 5 pöialuu: kandluu köbruke). Keha raskuse vale paiknemise korral ei õnnestu korrektne sirutus ega sügav sissehingamine, sest seda takistavad ülemäära pinges lihased. Pingetunne jalgades viitab keha raskuse valele paiknemisele toetuspinnal. Painutajate - ja sirutajalihaste toonus peab olema tasakaalus.
Katse: seisa nii, et jalalabad on paralleelsed ning raskus võrdselt mõlemal jalal, käed vabalt all ja vaade silmade kõrgusel. Vii keharaskust varvaste poole ja tunned, et kogu keha tekib ülesirutustunne. Pinge eriti nimmepiirkonnas ja jalgades. Nimmenõgususe suurenemine. Vii keharaskust kandadele, tajud kehas kokkuvajumistunnet ja painutajalihaste toonuse tõusu. Küfoos suureneb.
Jalatallal on 3 toetuspunkti: 1 ja 5 pöialuu pähik – ristivõlv; kandluu köbruke – mediaalne ja lateraalne pikivõlv. Raskuse jagunemine punktide vahel on 2:1:3 (1 pöialuu: 5 pöialuu: kandluu köbruke). Keha raskuse vale paiknemise korral ei õnnestu korrektne sirutus ega sügav sissehingamine, sest seda takistavad ülemäära pinges lihased. Pingetunne jalgades viitab keha raskuse valele paiknemisele toetuspinnal. Painutajate - ja sirutajalihaste toonus peab olema tasakaalus.
Katse: seisa nii, et jalalabad on paralleelsed ning raskus võrdselt mõlemal jalal, käed vabalt all ja vaade silmade kõrgusel. Vii keharaskust varvaste poole ja tunned, et kogu keha tekib ülesirutustunne. Pinge eriti nimmepiirkonnas ja jalgades. Nimmenõgususe suurenemine. Vii keharaskust kandadele, tajud kehas kokkuvajumistunnet ja painutajalihaste toonuse tõusu. Küfoos suureneb.
Rühivead
Sagitaal- e otsesuunalised deformatsioonid:
Lameselgsus
Kumerselgsus
Nõgusselgsus
Lõtv kehahoid
Frontaal- e külgsuunalised deformatsioonid:
Vildakselgsus ehk skolioos – tavaliselt koos lülide pöördumise e. torsioniga. Osaline skolioos ja S-kujuline skolioos. Kiirel kasvuperioodil, pidev ühe poole kasutamine.
I staadium – vähene lülisamba kõverdumine, õlgade ja abaluude kerge asümmeetria. Kerge ravida – võimlemine.
II staadium – tekkinud rindkere kuju, sidemete ja lihaste muutused, õla- ja vaagnavöötme asümmeetria. Roiete väljavõlvuvus e roideküür (kõverduse ajal).
III staadium – eelpool loetelu on veelgi süvenenud ja fikseerunud. Muutused on nii sidemelis-lihaselises kui ka luulis-kõhrelises osas. Kumeruse pool on lihased ülevenitunud (nõrgenenud), nõgususe pool lühenenud (ülepinges). Rindkere elundite talitlushäired.
Skolioosi tüübid:
Sagitaal- e otsesuunalised deformatsioonid:
Lameselgsus
Kumerselgsus
Nõgusselgsus
Lõtv kehahoid
Frontaal- e külgsuunalised deformatsioonid:
Vildakselgsus ehk skolioos – tavaliselt koos lülide pöördumise e. torsioniga. Osaline skolioos ja S-kujuline skolioos. Kiirel kasvuperioodil, pidev ühe poole kasutamine.
I staadium – vähene lülisamba kõverdumine, õlgade ja abaluude kerge asümmeetria. Kerge ravida – võimlemine.
II staadium – tekkinud rindkere kuju, sidemete ja lihaste muutused, õla- ja vaagnavöötme asümmeetria. Roiete väljavõlvuvus e roideküür (kõverduse ajal).
III staadium – eelpool loetelu on veelgi süvenenud ja fikseerunud. Muutused on nii sidemelis-lihaselises kui ka luulis-kõhrelises osas. Kumeruse pool on lihased ülevenitunud (nõrgenenud), nõgususe pool lühenenud (ülepinges). Rindkere elundite talitlushäired.
Skolioosi tüübid:
Rühi vaatlus
Jälgi kas:
Rühti vaadelda hästi valgustatud ruumis, vaadeldav peab seisma umbes 2 meetri kaugusel sirgel tasapinnal. Vaatlust soovitakse alustada selja tagant ja siis kõrvalt ning eest.
Jälgi kas:
- Pea on otse? (kõrvanibud ühel kõrgusel, pea viltuse asendi korral kontrolli kaelalihaste toonust – painuta pead vasakule ja paremale).
- Kas õlad on ühel kõrgusel?
- Kas rangluud paiknevad sümmeetriliselt ja rinnad asetsevad ühel kõrgusel? (vaatle rinnalihaste ja rindkere kuju ning roiete asetust). Jälgi ka hingamist.
- Kas puusad on ühel kõrgusel? (leia kas niudeluuharjad või ülemised eesmised niudeluuogad, vaatle taljekolmnurki, jälgi kas keha ja vaagen ei ole üksteise suhtes roteerunud, vaagna viltuse asendi korral – üks samm pikem, tuhara nahavoldid ja –lihased, vaagnal paiknevad niudeluuogad-väikesed lohukesed- peavad olema ühel kõrgusel)
- Kas jalad on ühepikkused? (põlved ühel kõrgusel, X- või O-jalad) NB! Arvatakse, et ainult umbes 12% inimestest on jalad võrdse pikkusega. Umbes 60% inimestest on pikem vasak, 20 % parem jalg. Vaagen kaldub lühema jala poole ja roteerub pikema jala suunas.
- Labajala asend ja tallavõlvi korrasolek. (harjumus seista välja- või sissepoole pööratud pöidadega – pinge kandub põlve- ja puusaliigeseni, O- või X-jalgsus, märja jalaga põrandale)
Rühti vaadelda hästi valgustatud ruumis, vaadeldav peab seisma umbes 2 meetri kaugusel sirgel tasapinnal. Vaatlust soovitakse alustada selja tagant ja siis kõrvalt ning eest.
Allikas: Hermlin. K. Kehahoiju ABC. Tartu Ülikooli Kirjastus 2001.